Jooga poosid ehk asanad on joogapraktika keskne osa. Algajal on kasulik alustada lihtsamatest põhiasenditest ja õppida neid tegema õigesti, enne kui proovida keerulisemaid. Siin on kaheksa poosi, mis on enamikus algajate tundides olemas.
8 põhiasendit
- Mäepoos (Tadasana) – seisa jalad koos või puusade laiuselt, raskus ühtlaselt mõlemal jalal, selg sirge. See on paljude seisvate pooside alus ja õpetab rühti.
- Allapoole vaatav koer (Adho Mukha Svanasana) – käed ja jalad maas, puusad tõstetud üles ja taha, keha moodustab tagurpidi V-tähe. Põlved võivad olla kõverdatud.
- Sõdalane I ja II (Virabhadrasana) – laia sammuga seisvad poosid, mis tugevdavad jalgu ja õpetavad tasakaalu.
- Puupoos (Vrikshasana) – seisa ühel jalal ja aseta teise jala tald sääre või reie siseküljele (mitte põlvele). Kasuta vajadusel seina toeks.
- Kassi ja lehma poos – neljakäpukil vaheldumisi selga ümardades ja nõgusaks lastes. Mõnus selja soojendus.
- Lapse poos (Balasana) – põlvita, istu kandadele ja lase ülakeha ettepoole maha. Puhkeasend, kuhu võib tunni jooksul alati minna.
- Sillapoos (Setu Bandhasana) – lama selili, jalad kõverdatud, ja tõsta puusad üles. Tugevdab tuharaid ja selga.
- Lõõgastusasend (Savasana) – lama selili, käed keha kõrval ja silmad suletud. Tavaliselt tunni viimane poos.
Kuidas poose ohutult teha?
USA riikliku täiendava ja integreeriva tervise keskuse (NCCIH) soovituste järgi:
- Alusta algajatele mõeldud tunnis kvalifitseeritud õpetajaga.
- Väldi algajana äärmuslikke poose ja jõulisi hingamistehnikaid.
- Ole ettevaatlik kuumajoogaga, sest kuumas ruumis on oht üle kuumeneda ja vedelikupuudusse jääda.
- Kui sul on terviseprobleem, rasedus või vigastus, räägi enne alustamist arsti ja õpetajaga, et poose saaks kohandada.
Hea rusikareegel: venitus võib tunduda, aga valu ei tohi olla. Hinga ühtlaselt ja ära suru end asendisse jõuga. Abivahendid, näiteks klotsid ja rihm, teevad paljud poosid kättesaadavaks ka siis, kui painduvus on veel piiratud.
Kui tihti harjutada?
Juba paar korda nädalas tehtud lühike praktika aitab poose õppida ja keha liikuvust hoida. Järjepidevus on olulisem kui pikkus.
Allikad
- NCCIH (USA riiklik tervishoiu instituut): Yoga – What You Need To Know
- NCCIH: 5 Things You Should Know About Yoga
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.